NAISTEJUTUD ⟩ Toksiline positiivsus on kõige suurem depressiooni tekitaja

• Toksiline postiivsus hävitab inimese eneseusu ja suhte iseendaga.
• Meister-ületöötaja? Tahaksid seda tiitlit oma hauakivile?
• Märka, kas treenid õnnelihast või mossituse-muskleid?

Mis asi on toksiline positiivsus? Tõenäoliselt suurim elude mürgitaja ning depressiooni võimendaja, mis meid igal sammul luurab. «Saa üle,» öeldakse sellele, kes on kurb ja asutakse teda jõuga rõõmsaks muutma. Ja sealt algabki positiivsusega mürgitamine! Kui me teeme hea näo, et vältida rakseid tundeid, saame me neid kokkuvõttes palju rohkem. Mis siis oleks lahendus? Lubada endal tunda kõike. Kuidas see käib? Soovitusi jagab õnnekoolitaja Dalí Getter Karat. Saatejuht Kristina Herodes.

Kõik, millega tegeled, selles saad sa meistriks. Kui me hommikust õhtuni hädaldame, muretseme ja kurdame kui kiire meil on, siis kõike seda saame elus aina rohkem. Mõtle ise: meister-ületöötaja, meister-muretseja, meister-viriseja – tahaksid mõnda neist tiitlitest oma hauakivile? Aga miks sa selle nimel siis nii palju pingutad ning kogu muu elu ohvriks tood? 

«See on väga loogiline,» selgitab Dalí Getter Karat. «Sinna kuhu läheb meie tähelepanu läheb ka meie energia, see hakkab võimenduma. Õnneuurijad ütlevad, et õnn on täiega nagu lihas – me saame reaalselt harjutada ennast õnnelikumad olema.» Kuid sama tõhusalt võime me teadmatusest treenida ka õnnetuse-lihaseid ja mossituse-muskleid.

Miks meil pole elus õnne? Sest me lihtalt ei tegele õnnega. Kui see kogemata teele satubki, siis ei juleta seda vastu võtta – äkki tuleb muidu veel hulleb kaotusevalu otsa.

Kust algab toksiline postiivsus?

Lihtne olekski teha suure üldistuse pealt järeldus – jõuga õnnelik olla ja kõiki halbu tundeid ignoreerida on kasulik. Aga võta näpust – ei ole! Hullem veel – see on ohtlik. Negatiivseid tundeid vältides me saame neidsamu tundeid palju rohkem. 

«No üks on kindel – positiivsele keskendumine töötab,» ütleb Dalí. «Kuid see töötab ainukt nii kaua kuni me ei kasuta seda negatiivsuse vältimiseks. Kui teeme õnnelikkuse praktikaid mingi tunde maha surumiseks, siis pealtnäha justkui keskendume positiivsele, teglikult negatiivse vältimisele.» Ja resultaat on lihtne – ka vältides on fookus negatiivsel. Maha surutud tunded kasvavad veel kõige enam ja võimendavad vaimse tervise probleeme. «Siin tuleb mängu peegelduse seadus – me saame vastu seda, mis me ise oleme.»

Võtame näiteks lahkumineku – inimesed kogevad selles protsessis väga tugevaid tundeid. Seal on üksindus, pettumus, viha, lein, haavatasaamine, läbikukkumistunne. Kiusatus nende raskete tunnete eest põgeneda võib olla väga suur. «Ei, mina tahan olla õnnelik! Ma ei taha minna selle valu, leina ja läbikukkumisega kaasa!» Paljud põgenevad pidutsemisesse, suhtlevad meeletult, alustavad uusi hobisid. Need asjad ise poleks halvad, aga tehes neid põgenemiseks on tulemus seda siiski. Sest allasurutud tunded ei kao kuhugi, need on meis endiselt aktiivsed. Peale surutud toksiline postiivsus ei muuda mitte kedagi õnnelikumaks vaid hoopis palju õnnetumaks!

Kõik kogetud tunded tuleks ausalt vastu võtta ning ära tunda, mida sügavamalt seda parem. «Selleks, et kogeda sügavat õnnetunnet tuleb julgeda kogeda ka sügavat valu,» kinnitab õnnekoolitaja. «Inimesed kes on väga õnnelikud siin elus, on tõenäoliselt kogenud ka väga raskeid hetki. Need on ühe mündi kaks poolt.»

Artikli allikas: POSTIMEES NAINE